Saa tuttavaks Nordic Honey mesinikega

Juuli lõpus sõitsime külla kahele meie mesinikule – Mehisele ja Harrole. Veetsime nendega toreda päeva, külastasime mesilasperesid ja vaatasime, kuidas Nordic Honey mesi algusest lõpuni valmis toodetakse. Muidugi kasutasime ka võimalust, et mesinikele igasuguseid põnevaid küsimusi esitada. Soovime seda kõike ka teiega jagada, et saaksite mahemesinduse ja meie usinate mesilaste kohta rohkem teada!

MESINDUSEGA ALUSTAMINE

Mehis ja Harro on mõlemad mesindusega tegelenud pea 10 aastat. Mehis leidis tee mesinduseni enda venna Andrese kaudu, kes oli ühel päeval otsustanud endale lausa sada mesilasperet võtta. Niisiis hakkaski Mehis vennal abis käima ja sai aru, et see on täpselt temale sobiv hobi ning otsustas seda Karjalasse õppima minna. Seal õppides tekkis tal ka huvi mahemesinduse vastu. Mehise sõnul “ununeb kõik muu, kui mesilasperedega tegeled ning nendega ei hakka kunagi igav, sest nad korraldavad alati midagi ja iga aasta pakub uusi väljakutseid”. 

Harro lugu on üpriski sarnane - nimelt kutsus sõber Mart teda maale appi puutööd tegema, täpsemalt mesilasperedele korpuseid ehitama. Ta veetis seal ühe nädalavahetuse ja lõpuks ka kõik järgmised, sest avastas, et mesindus on tegelikult väga meeldiv põhjus, miks korra nädalas vabas õhus aega veeta ja midagi oma kätega teha.

mesinik.jpg

MESILASTE TAVALINE TÖÖPÄEV

Mesilaspere koosneb emast, töö- ja leskmesilastest. Ühes tarus on umbes 50 000 töömesilast, kellest 20 000 on emased mesilased, kes nektarit koguvad. Igal hommikul ärkavad mesilased selle peale, kui päike nende taru soojendab ja hakkavad tööle. Leskmesilaste ainuke ülesanne on emaga paarituda, et too saaks muneda. Töömesilastel on igasugu erinevaid ülesandeid - ühed toidavad noori mesilasi, teised koristavad, kolmandad ehitavad kärgi ja tegelevad korjega. Keskpäev on nende jaoks kõige tegusam aeg. Lennumesilased lähevad nektarit korjama ja toovad selle tarusse tagasi, et see kärjekannudesse koguda ja sellest mesi valmistada. Töömesilane elab kuskil 6 nädalat ja toodab selle jooksul umbes 1/12 teelusikatäit mett. Kui neil on väga rikkalik korje olnud, siis töötavad mesilased ka õhtuti ja lähevad lähimasse tarusse, et mesi ära anda. Igal õhtul jõuavad nad aga oma koju tagasi. Võiks ju arvata, et öösel mesilased magavad, aga tegelikult see nii ei ole. Nad küll vahepeal puhkavad, mitte tingimata öösel, kuid uneks seda nimetada ilmselt ei saa.

mesilased.jpg

MESILASED JA NÕELAMINE

Mesilasi ja mesindust ümbritseb palju müüte ja eelarvamusi. Paratamatult pelgavad inimesed mesilasi, sest kellelegi ei meeldi nõelata saada. Seetõttu levib ka arvamus, et mesindus on ohtlik töö. Tegelikult on see ohtlik ainult siis, kui sul on mesilaste vastu allergia. Mesilased nõelavad vaid siis, kui nende instinkt ütleb, et pesa ähvardab oht. Astel jääb ohvri naha sisse ja mesilane hukkub pärast nõelamist. Öeldakse, et kuni 16 nõelamist päeva jooksul on “normaalne”, mõnede allikate kohaselt isegi tervendav! 

Nagu ka kõik ülejäänud inimesed, kartsid meie mesinikud mesindusega alustades mesilasi, kuid ajapikku õppisid neid tundma ja ka mesilased harjusid nendega ära. Nõelamisest ei pääse aga ükski mesinik, nii Mehis kui ka Harro ütlevad, et ei möödu palju päevi, kui nad nõelata ei saa. Mehisel oli sel aastal näiteks üks selline päev… 

mesilased-2.jpg

IGAÜKS SOBIB MESINIKUKS

Mõlemad mesinikud julgustavad inimesi mesindusega tegelema hakkama. Mehise sõnul “on mesilane väga vana organism ja elab üle peaaegu ükskõik millise mesiniku”. Mesilased on tõepoolest Maal elanud umbes 30 miljonit aastat. Küll aga soovitab ta hankida mesilasemade kasvatajatelt kvaliteetne ja rahulik ema, sest see mõjutab seda, millised mesilased kasvavad. Lisaks hoiatab ta sülemite paljundamise eest, sest nõnda kasvab uus sülem lihtsalt suureks, võtab poole meest kaasa ja lendab ära mujale tarusse. 

Mehise lemmikosa oma töö juures on see, kui on ilus päikseline päev, mesilased on rahulikud ja saab järjest mesilasperesid läbi vaadata. Harrole meeldib aga see hetk, kui on aeg tarude korpused lattu tassida ning need on mett täis ja rasked. Nõnda näed oma töö tulemust ja võid rahulolu tunda. Uurisime ka, mis mesinikele enda töö juures kõige vähem meeldib. Mehise arvates on kõige tüütum tegevus vurritamine ja Harro arvates tühjade korpuste edasi-tagasi vedamine, ta ütleb nõnda: “pigem las nad olla 20kg raskemad, siis tead, et töö on tulemust toonud ja saad sealt mett.”

mesinik-mesitaru.jpeg

TÄHTSAD TARKUSED MESINIKELT

Küsisime mesinikelt, mis on see üks asi, mida inimesed kindlasti mesilaste kohta teadma peaksid. Mehis tõi välja fakti, et mesi on kindlasti väga oluline tervisetoode, eriti siin Põhjamaades. Kõik peaksid ka teadma, et mett ei tasu kuumutada ja enne tee sisse panemist tasuks oodata, kuni vesi on veidi jahtunud. Kui paned mee kuuma vette, siis kaotad 20-30% mee tervendavatest omadustest ja kui otsustad mett täitsa kuumutada, siis hävineb kõik hea. 

Harro tahab kõigile meenutada, et kristalliseerumine on kvaliteetse mee tunnus. Pikalt vedelana püsiv mesi ei pruugi olla kuld, sest selle vedelaks saamise protsessi käigus on ohverdatud palju ning kaotatud mee tervendavad omadused. 

mesilane_nektarit_korjamas.jpg

Loodame, et saite meie mesinikelt uusi teadmisi mesinduse ja mesilaste kohta. Ehk innustasid nad teid isegi mesindusega tegelema hakkama või tekitasid soovi mahemeega suu magusaks teha. PS! Selleks piiluge Nordic Honey veebipoodi :)

Kui teil on põnevaid küsimusi, millele sellest postitusest vastust ei leidnud, siis andke meile kindlasti teada!

SOOVIKSID OLLA PIDEVALT KURSIS MEIE TEGEMISTE JA MAITSVATE RETSEPTIKATSETUSTEGA? Selleks liitu meie uudiskirjaga või jälgi meid Facebookis, Instagramis, Twitteris või Pinterestis.